24.6.10

Mõtteid Uus-Sadama kaist.

Kai pikkus on ca 200 - 250 m. Kaid piirab-toetab kiviaiana näiv kai kindlustus. Tahtmatult tekib küsimus, kuidas muinas-saarlased kaid ehitasid, kui oli ju Toomalõuka laht tol ajal vett täis ? -- On mõte, kas ei ehitanud nad kaid nii nagu praegu rõngas-salv kaevu ?--- Rõnga alt kaabitakse muld ära ja rõngas langeb oma raskusega alla... Võimalik, et kaiehitajad ladusid kiviaia-kaikindlustuse kalda äärde vette ja siis hakkasid "kiviaeda" alt õõnestama. Väljakaevatud pinnas visati "kiviaia" taha kaile. Et kaldakindlustus oli laotud vette, siis kindlasti vesi lihtsustas pinnase eemaldamist selle alt. Kaevati seni, kuni oli kai ääres saavutatud soovitud sügavus ja "kiviaed" vajunud oma kohale -- kindlustamaks kai serva.
Sellise oletatava kai ehitusviisi tõestuseks oleks, et kindlustus ei ole korrapärane müüritus, vaid just "kiviaed". Kai serva peal on kohati märgata kuhjatusi nagu kraavi kaevamiselgi. ---Täpsemad teadmised kai ehitusest annaksid geoloogilised-arheologilised kaevamised.
Kuna osa ühtsest kiviaiast on kõrgemal maapinnal, siis tekib küsimus, --- kas vaba muinas -Saaremaa suurehitus -- Uus Sadam -- on pooleli jäänud? Kas ei katkestanud sadama lõpliku väljaehitamise saarlaste ebaõnn 1215.a. merelahingus ?
Lahing, mis algselt näitas saarlaste head organiseerimisoskust.--- Kõigepealt suleti kiiresti sadamasuu. Ristisõitjad oma 9 kogega, kus oli ka 2 piiskoppi, jäid lõksu. Kutsuti appi kaugemalt naabreid. Kroonik kirjutab :" Ja neid oli palju tuhandeid, kes niihästi ratsa kui jala olid kogu Eestimaalt kokku tulnud, ja röövlaevu oli umbes kakssada." Võimalik, et krooniku informaator siin veidi liialdab, et enam näidata enda kangelaslikkust... Kuid vaieldamatult olid saarlsed tublid organiseerijad. Ootamatuseks saarlastele oli tormi põhjustatud merevee kõrge tõus, mille abil ristisõitjatel õnnestus Toomalõuka lahe lõksust pääseda avamerele.

Lahingus avamerel juhtus ühe saarlaste laevaga õnnetus. Kokkupõrkes teise laevaga see purunes ja läks põhja koos meestega. Ristisõitjate lõksust pääsemine ja ühe oma laeva hukkumine oli saarlastele raskeks moraalseks löögiks, mis otsustas ka merelahingu saatuse.
Tihti on nii, et lahingus hukkuvad kõige julgemad, kõige ettevõtlikumad...Kas hukkunute hulgas ei olnud ka Uue Sadama ehituse organiseerijad? Ehitus seiskus, ajajooksul maapinna tõustes sadam jäi kuivale ja ununes... Ununes pikapeale rahva mälust 800 aastaks...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar