Mõtteid saarlaste laevaehitusest...

Iga töö tegemiseks on vaja töövahendeid - tööriistu...Tööriist peab olema tugev ja vastupidav ning vastavalt tehtavale tööle -- otstarbekas. Vastupidavad tööriistad tehakse rauast. Saaremaal enamtuntud rauatöötlemise koht oli TUIU, kus sulatati-töödeldi soorauamaaki. Kui soomaagist oli õnnestunud mingi rauakänkar välja "sussitada," siis selle edasiseks töötlemiseks oli vaja vasarat. Raudvasarat. Kiviga rauda ei töötle...Jälle kerkis tuntud küsimus: kumb oli enne -- kana-muna ; muna-kana ? Vasar-rauakamakas; rauakamakas-vasar? --- Võib arvata, et algselt saadi "kana" -- st. vasar rauamaagi- ja kivisöerikkalt naabrilt Rootsist. Küllap naabrilt õpiti ka rauatöötlemise tehnoloogiat. Raua sepistamise oskus on vajalik ka puulaeva ehitamisel.
Vaieldamatult oli laevaehitus väga töömahuks ettevõtmine. Pealegi kui saag oli veel tundmatu. Puudus tehnoloogia sae ja saehammaste teritamiseks vajaliku viili valmistamiseks. Laevaehitusel pidi saagi asendama kirves. Saarlasate laevameeskonnaks oletatakse olevat olnud ca 20 meest. Arvata võib, et nad olid ise ka oma laeva ehitajad. Võimalik, et kogemuste varal leiti see olevat kõige optimaalsem meeste arv nii töömahuka objekti nagu laev ehitamiseks. Suurema meeste arvu juures oleks pidanud tegema pikema laeva, et mehed hiljem laeva ära mahuks. Pika laeva puhul on probleem selle konstruktsiooni-kindlusega. Võimalik, et viimase ebakindlus oligi põhjuseks, miks saarlaste laev 1215. a. merelahingus laevade kokkupõrkes lagunes ? -- Kui laev valmis, oli vaja laevale purje ja taglastust. Küllap lina ja kanepi kasvatamist tunti. Kedervarrega kedrates saadi lõnga purje ja kõite valmistamiseks. Linasest lõngast oli vaja kududa purjeriie. Kudumiseks on vajalikud kangaspuud. Kangaspuude valmistamiseks on aga tarvis eriti kvaliteetseid tööriistu. Soapiide valmistamiseks vajalikku lõiketerasest nuga Tuiu "rauakamakast" vaevalt sai. -- Üks võimalus on, et kasutati põimimist. Lõimelõngad tõmmati raamile ja nende vahele põimiti kude. Viimane tihendati rehataolise "soaga". Purjeriide punumine oli kindlasti tüütu ja näpuosavust nõudev töö. Lühidalt -- naiste töö ! Kanga paanid õmmeldi kokku. Liitekohad tugevdati kanepist kõiega. Saadi nelinurkne riidetükk. Sellega on ka seletatav, miks saarlaste viiking-laevad olid lihtsa neljakandilise purjega.--- On veel võimalus, et mõni "ettevõtlikum" mees "ärastas" kuskilt naabrite juurest
omale kangast kududa oskava "import-pruudi", koos kangaspuudega ... Kes teap` !
Legend on, et mereröövlid sõitsid mustade purjedega. Võimalik, et ka saarlaste laevade purjed olid mustad. Seda praktilisel otstarbel. Purjed oli vaja muuta ilmastikukindlaks. Oli vaja, et purjed võimalikult kaua tuulele, päikesele, vihmale vastu peaksid. Üks võimalus oli, et purjede ilmastikule vastupidavamaks tegemiseks immutati need vedela puutõrvaga läbi. Tõrv on must. Sellest ka mereröövlite sünged mustad purjed ...Laevale oli vaja veel aerud, mast ja aerutajatele istepingid. Võimalik, et lauad nende valmistamiseks saadi puupaku lõhestamisel. Laeva ankruks sobis kõie otsa seotud kivi. Sellega oli laev põhimõtteliselt mereleminekuks valmis... Kuid enne oli vaja veel uue valminud laeva jaoks pikendada PORTUS NOVUSE kaid...

Uue Sadama sadamasuu.
Toomalõuka - Lõmala mnt. Vasakul kai (mets), keskel sadamasuu (võsa).


Muinas - Uue Sadama panoraam 2009.a.
1. Esiplaanil Toomalõuka-Lõmala mnt. 2. Paremal kai (männimets) 3. Keskel lohk, mille kaudu koged põgenesid avamerele 4. Vasakul põld, kus ristisõitjad mõõkadega hävitasid saarlaste vilja. 5. Tagaplaanil tollane Toomalõuka laht.